Epiloog: Henri

Pikk ja unustamatu kogemus Ugandas on lõpusirgel. Esmalt ei julgenud unistada, et sealsed juhtumid nii hingepugevalt tähenduslikeks kujunevad.
Suur tänu Robertile, kelle kaudu nimetatud võimalus avanes. Edasised koostööd saavad sellest kogemusest säravat indu juurde!
 
Mida ma siis õppisin... või õigem oleks öelda, maha õppisin.

• Aeg, elu, rütm on loodusega harmoonias. Kõigel on oma eesmärk.
• Elu on küll väga raske, kuid see ei takista kõike väärtustamast, sest päike särab iga päev.
• Looduse suursugusus on ületamatult võimas.
• Kogesin palju eri-ilmelisi giiditöö näiteid. Somaatiline lähenemine on minu edasine suund. Ainult entsüklopeediliste teadmistega ei ole palju peale hakata.
• Arendada edasi liikide vahelist kommunikatsiooni, viisil nagu seal see mind inspireeruma pani.
• Elada igat päeva täis energiat ja heasoovlikkust.

 
Loodan, et minu ja Aafrika rütmide teed ristuvad taas!